Info- ja võrguühiskond

 Eesti infoühiskonna visioon 2020

Sissejuhatus

Vaatamata oma väikesele territooriumile areneb Eesti aktiivselt ja suhtleb kiirustades maailmakogukonnaga. Riik on selliste ühenduste liige nagu Euroopa Liit, NATO, Schengeni tsoon jne. 

Üks uuendus riigiasutuste tegevusvaldkonnas on "e-demokraatia" süsteem. Eesti võimaldas oma valijatel esimesena maailmas hääletada Internetis. See juhtus 2005. aasta kohalikel valimistel.

Parim saavutus

Eesti digitaalsel tervishoiusüsteemil on oma eripärad, tänu millele saab lahendada peaaegu kõik ametlikud meditsiinilised küsimused. Niisiis saavad riigi kodanikud oma elektroonilise haiguslehe isikut tõendava dokumendi abil: ainult koos sellega saavad nad hiljem kogu oma süsteemis olevat teavet oma tervise kohta vaadata. Andmebaasile pääseb portaalide kaudu eesti.ee või digilugu.ee kaudu. Iga Eesti elanik saab interneti kaudu arstile aja kokku leppida, vältides järjekordi ja formaalsusi. Pärast külastust saavad nad elektroonilised retseptid ja apteekides olevad ravimid väljastatakse vastavalt neile - vaja on vaid esitada oma ID-kaart. Nüüd on Eesti paberretseptidest peaaegu täielikult loobunud, neist 99% väljastatakse elektroonilisel kujul. See vähendab bürokraatiat, selliseid retsepte ei saa võltsida ja lisaks on neid lihtne lugeda (nii inimene kui ka nutikas masin saavad seda teha).

Kõige nõrgem koht

Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid.

Eestikeelsest teabest ei piisa alati praktiliste tööde kirjutamiseks. Sageli lõikab kuulsa auto või kuulsuse elulugu allikatest lausa kolm korda. Eestikeelset teavet on Internetis alati vähe. Ja me pole veel loonud normaalset eesti keele tõlkijat, mis hävitab siinkohal IKT arendamise ideed veelgi. See pole esimene kord, kui peate kasutama ingliskeelseid allikaid.